Elizabeth Anderson’i (1960) loomingu hulka kuuluvad akusmaatilised, segatehnikas ja radiofoonilised teosed, aga ka teosed multimeediale ja heliinstallatsioonid. Neid on rahvusvahelistes kontserdipaikades esitatud üle 20 aasta. Teda köidab ruum – universumi või mikrokosmose tasandil – ja selle väljendus heli kaudu. See on ka tema peamine põhjus komponeerida elektroakustilist muusikat. See on tema meelest rikas ja võimas viis need vastandlikud maailmad publikuni viia. Loomingu ja pedagoogilise töö kõrval ta ka uurib elektroakustilise muusika taju poieetilist ja esteetilist vaatenurka.
Elisabeth Anderson arendas aastatel 1994–2002 välja Belgia Soignies’ Akadeemia elektroakustilise kompositsiooni õppekava, mis oli sealse prantsuse kogukonna ministeeriumi rahastatud pilootprogramm. 2003. aastal asus ta tööle Monsi Kuningliku Konservatooriumi elektroakustilise kompositsiooni osakonda. Ta ise on õppinud Gettysburgi Kolledžis USAs ja saanud magistrikraadi kompositsiooni alal Peabody Instituudis Baltimore’is. Belgiasse kolis ta 1987. aastal, et õppida Brüsseli Kuninglikus Konservatooriumis instrumentaalkompositsiooni ja uurida ka elektronmuusikat. 1993. aastal lõpetas ta Antwerpeni Kuningliku Konservatooriumi elektronmuusika kompositsiooni alal. Elektroakustilise kompositsiooni alal sai ta doktorikraadi 2011. aastal Londoni Linna Ülikoolis Denis Smalley juhendamisel.