Ester Mägi (1922) traditsioone austav helikeel on uuenenud läbi poole sajandi ja säilitanud isikupärase alalhoidlikkuse. Tema loomingu püsitunnused on selge vormiloogika, läbipaistev kõlapilt ja intiimne või objektiivne väljenduslaad. Valdavalt on tema teoste aluseks eesti rahvaviisil põhinev või sellele lähedane lakooniline motiivistik. Mägi varaseim, 1950. aastate looming kannab rahvusromantismi pitserit. 1960. aastatel kasvab tema teostes eesti rahvamuusika mõju ning koos sellega diatoonika ja variantse arenduse roll. 1960. aastate lõpust alates rikastavad Mägi helikeelt üha enam modernistlikud väljendusvahendid: polütonaalsus ja laiendatud tonaalsus, koloristlik harmoonia ja aktiivne rütmika. 1980. aastatest alates kasutab Mägi julgemini ka stilisatsiooni. Ester Mägi loomingus on kesksel kohal kammermuusika ja koorilooming.
Ester Mägi lõpetas 1951. aastal professor Mart Saare õpilasena Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Ta täiendas end Moskva konservatooriumi aspirantuuris prof Vissarion Šebalini juhendusel. 1954–1984 oli Mägi Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud, aastast 1977 dotsent. 1999. aastal valiti ta Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks.
Ester Mägi teosed on kõlanud mitmel pool Euroopas, USAs ja Austraalias. Tema kammermuusikat on esitanud nimekad eesti ja välisriikide interpreedid ja kollektiivid. Mägi kooriteosed kuuluvad kümnete Eesti kooride püsirepertuaari. Ester Mägi muusikaga on ilmunud kolm autoriplaati. Ester Mägi on pälvinud loomingulise tegevuse eest arvukaid riiklikke preemiaid, muuhulgas on teda autasustatud Riigivapi V klassi teenetemärgiga (1998). (Allikas: EMIK)