Enne täiskohaga heliloojaks hakkamist töötas Jan Martin Smørdal (1978) impromuusikuna ning mängis pop/jazz- ja avangardbändides. Smørdali taust bändimuusikuna on teda pannud interpreete, kellega ta koostööd teeb, vaatama kui tähtsaid väljendusvahendeid. Tema muusikas on väga tähtsad ka rütmistruktuurid. Viimasel paaril aastal on Smørdali teostele inspiratsiooni andnud mesilassülemi fenomen. Ta töötab indiviidi ja grupi suhte kallal ning tema muusikas vahetuvad staatilised kordused ja atmosfäärilisus.