Peeter Vähi (1955) originaalses helikeeles ühenduvad Ida ja Lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline. Tema loomingut iseloomustavad stiililine mitmekesisus, kuulajasõbralik helikeel, meisterlik eksootiliste pillide ja elektroonika kasutamine, lai tunneteskaala alates meditatiivsest-filosoofilisest rahust kuni barokse või isegi rokiliku motoorikani. Helilooja avarat silmaringi näitab fakt, et vokaalteoste puhul on ta peale emakeele kasutanud sanskriti-, tiibeti-, saksa-, inglis-, läti-, vene-, ladina-, jaapani-, fulani- ja koptikeelseid tekste. Oluliste teoste hulka kuuluvad oratoorium “Maarja Magdaleena Evangeelium” jutustajale, vokaalsolistidele, kahele koorile ja sümfooniaorkestrile, Aafrika initsiatsiooniriitus “Müstilisel Kaydara-maal” jutustajale, vokaalsolistidele, kahele koorile ja sümfooniaorkestrile, “Müstiline ühinemine” kammeransamblile jt.
Peeter Vähi õppis nooruses akordionit, kontrabassi ja muusikateadust. Prof Eino Tambergi juhendamisel omandas ta 1980. aastal tollase Tallinna Riikliku Konservatooriumi heliloojadiplomi. Kõrvuti tegevusega heliloojana töötanud kontserdiprodutsendi ja festivalide kunstilise juhina Eesti Kontserdis (1990−2000) ning olnud vabakutseline plaadiprodutsent. Alates 2010. aastast on ta Aasia rahvaste muusika alaline külalislektor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Praegu on Vähi ERPi (Estonian Record Productions, alates 2001) kunstiline juht, samuti ERPi muusikafestivalide “Orient” ja “Klaaspärlimäng” kunstiline juht. Ta on üle 100 muusika-, orientalistika- ja reisialase raadio- ja telesaate, artikli ja raamatu autor või kaasautor. Vähi on Heliloojate Liidu liige (juhatuse liige alates 1992), Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige (2001−2008) ning mitme orientaalse mõtteruumiga seotud seltsi liige või juhtfiguur. Vähi muusika kõlab umbes 70 heliplaadil (arvestamata noorpõlves loodud popmuusikat), sealhulgas 12 autoriplaadil.