Tõnu Kõrvits (1969) lõpetas 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi. “Tõnu Kõrvitsa looming on otsekui uks sellest maailmast teistesse maailmadesse – rahvapärimuse, müüditeadvuse, alateadvuse salailmadesse. Tema faktuurimustrid on fantaasiarikkad ja muutlikud, kuid nende südamikuks on meloodiad – vaikne hingekõne. Sageli on need otsekui loobumust tulvil, vaikse puhanguna lõpmatusse hääbuvad. Mõni neist puhkeb ootamatu värvirikka õiena – et põgusa ilmutusena hajuda. Aga sama oluline on vaikus – hääbumised, katkestused, tühjus. Mõnikord tundub, et vaikus on Tõnu Kõrvitsa muusikas isegi tähtsam kui muusikaline materjal. Sest see vaikus on täidetud – ta peidab saladust.”
(Evi Arujärv)