Jonathan Harvey (1939–2012) on õppinud Tenbury St Michaeli kolledžis ja Cambridge’i St Johni kolledžis. Ta omandas doktorikraadi Glasgow’ ja Cambridge’i ülikoolis ning õppis eraviisiliselt Erwin Steini ja Hans Kelleri juures. Ta oli aastatel 1977–1993 Sussexi ülikooli muusikaprofessor ning 1995–2000 USA Stanfordi ülikooli muusikaprofessor.
Pierre Boulezi kutsel töötas Harvey 1980. aastate alguses IRCAMis ja see andi suuna tema edasisele karjäärile. Selles instituudis valmis rida teoseid, sh ansamblile InterContemporain, nt lindikompositsioon “Mortuos Plango, Vivos Voco, Bhakti” ansamblile ja elektroonikale, samuti keelpillikvartett nr 4 live-elektroonikaga. Harvey on komponeerinud enamikus žanrides: orkestrile (“Tranquil Abiding, White as Jasmine”, “Madonna of Winter and Spring”), kammerteoseid (neli keelpillikvartetti, “Soleil Noir/Chitra”, “Death of Light, Light of Death”), samuti sooloteoseid. Tal on rohkesti a cappella koorimuusikat. Tema kirikuooper “Passion and Resurrection” (1981) oli BBC telefilmi aines ja on saanud üle kahekümne järgneva esituse. Tema kolmas ooper “Wagner Dream” (tellija Nederlandse Oper) valmis IRCAMis ja sai aastal 2007 esietendudes suure tunnustuse. 2008. aastal tuli esiettekandele “Messages” (kirjutatud Berliini Ringhäälingu koorile ja Berliini filharmoonikutele) ja “Speakings” (BBC Šoti sümfooniaorkestri, IRCAMi ja Prantsuse Raadio ühistellimus), mis oli tema BBC Šoti sümfooniaorkestri residentuuri (2005–2008) kulminatsioon. Sellel järgnesid “Body Mandala” ja “… Towards a Pure Land”. 2011. aasta oktoobris esietendus Berliinis tema ulatuslik helitöö “Weltethos” orkestrile, koorile ja lastekoorile.
Harvey teoseid esitavad sageli paljud tuntud kollektiivid ja need kõlavad paljudel uue muusika festivalidel. Harvey on saanud ka rohkesti auhindu. Ta oli Southamptoni, Sussexi, Bristoli, Birminghami ja Huddersfieldi ülikooli audoktor, Academia Europaea liige ja pälvis 1993. aastal maineka Britteni auhinna. 2007. aastal omistati talle elutöö eest elektroonilise muusika alal Giga-Hertzi preemia. 2009. aastal pälvis ta mitu auhinda, sealhulgas (esimese Briti heliloojana) maineka Monaco prints Pierre’i preemia. 2012. aastal võitis “Messages” RPS auhinna ja samal aastal pälvis ta Incorporated Society of Musicians’i elutööpreemia.