Mykolas Natalevičius (s 1985) on Leedu helilooja, kes tegutseb erinevates valdkondades, akustilisest instrumentaalmuusikast kuni eksperimentaalse elektroonilise muusikani. Lisaks komponeerimisele mängib ta ka klaverit, laulab ja dirigeerib, kusjuures muusika ei olnud esimene loominguline valdkond tema elus, vaid ta alustas oma tegevust kujutava kunsti alal, osaledes edukalt erinevatel kunstinäitustel. Muusikat hakkas ta õppima alles 16-aastaselt. Ta on õppinud kompositsiooni Vytautas Barkauskase ja Ričardas Kabelise juhendamisel Leedu muusika- ja teatriakadeemias, mille lõpetas 2011. aastal. Lisaks käis ta laulmise (Deividas Staponkus ja Algirdas Janutas) ning orkestridirigeerimise (Gintaras Rinkevičius) tundides. 2010. aastal õppis Mykolas Natalevičius Taani elektroonilise muusika instituudis Henrik Munchi juures ning käis laulmistunnis Aarhusi kuninglikus muusikaakadeemias Ingrid Haking Raby juures.
Mykolast huvitab muusika ja teiste kunstide süntees. Ta kuulub kunstnike gruppi Operomanija. 2008. aastal pälvis ta (koos kolleegidega New Opera Action’ist) iga-aastase Leedu Heliloojate Liidu võistluse parima lavatöö preemia. Ta kirjutab muusikat ka draamalavastustele ja filmidele (“Synchronization” on saanud auhindu seitsmel rahvusvahelisel konkursil ning seda on esitletud rohkem kui neljakümnel festivalil ja näitusel üle maailma). 2011. aastal võitis tema sümfooniaorkestriteos “Kampana” Leedu Heliloojate Liidu aasta debüüdi auhinna, 2012. aastal pälvis ta Leedu kultuuriministeeriumi noore kunstniku preemia. 2017. aastal valiti ta Leedu Heliloojate Liidu esimeheks.
Mykolas Natalevičiuse töö võib jagada kaheks: ‘uue vaimsuse’ (new spirituality) muusika ja eksperimentaalne elektrooniline muusika, mida ta sageli kombineerib inimhääle väljendusvõimalustega. Esimene suundumus on seotud religiooniga ning neis kooriteostes on sageli kasutatud ladinakeelseid tekste, homofoonilist tekstuuri ja tonaalset harmooniat, mis mõnikord sarnaneb Palestrina loominguga. Mykolas Natalevičiuse teine külg ilmneb näiteks lühiooperites, neile on iseloomulik teistsugune, eksperimentaalne kõlamaailm (siinustoonid, mürad, inimkõrva tajutava sagedusala piiril eksisteerivad helid), radikaalselt vähene muusikaline materjal ja solistide ekspressiivne retsiteerimine.