Digitaalne ning analoogne

Tatjana Kozlova-Johannes (s 1977) – “Aaria” (2021, esiettekanne)

Vytautas V. Jurgutis  (s 1976, Leedu) – “Tinohi” (2018)

Märt-Matis Lill (s 1975) – “Imaginary Soundscapes II” (2021, esiettekanne)

Taivo Lints (s 1980) – “Rhythm Convergence” (2021, esiettekanne)

Platon Buravicky (s 1989, Läti) – “Safety borders” (2021, esiettekanne) 

Liina Sumera (s 1988) – “Netrunner’id” (2021, esiettekanne) 

“Aaria” (2021, esiettekanne). Teel Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambli residentuuri loengusse mõtlesin, et minusugune tehnoloogiavõhik ei hakka kunagi sellisele koosseisule kirjutama ning polnud kindel, et saan loengus üldse millestki aru. Loengus istudes leidsin end nuputamast, kuidas siiski saaks sellele seltskonnale kirjutada, jäädes seejuures iseendaks ja õppimata juurde tohutul hulgal tehnoloogia-alaseid teadmisi. Üsna pea mõistsin, et tegelikult peaksin selleks lihtsalt (suurel määral, kuid mitte täiesti) lahti laskma kõlavärvi parameetrist. Justkui kirjutaksin ansamblile, kus on teada mängijate arv, kuid mitte see, kes millist pilli mängib, samas on kõik helikõrgused võimalikud. See tundus intrigeeriv, sest kõlavärv on just see parameeter, millest lähtun sageli oma muusikas kõige rohkem. Valisin loo peamiseks struktureerivaks elemendiks meloodia – ka see tundus huvitav, sest viimane on elektroakustilises muusikas harva sellises rollis. Pealkiri “Aaria” viitab teatud konservatiivsele lähenemisele teose kirjutamisel, meloodia tähtsusele, soleeriva liini ja saate eristumisele, ekspressiivsusele fraasi kujundamises. (Tatjana Kozlova-Johannes)

“Tinohi” (2008). Selle kompositsiooni pealkiri on kunstlik ja teos põhineb elavatel helimomentidel, balansseerides heliesteetiliste tasandite ja rütmiproportsioonide vahel. Kogu helimaterjal on originaalne ja loodud sämplite abita. Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel esitab selle teose nende poolt lühendatud versiooni. (Vytautas V. Jurgutis)

“Imaginary Soundscapes II” (‘kujuteldavad helimaastikud’, 2021, esiettekanne) tegeleb võimalike muusikaliste maailmadega. Võtsin selle loo aluseks viis erinevat häälestussüsteemi, mida loo käigus järjepanu uurin ja kaardistan. Siinushelid aitasid selleks nii tämbriliselt kui ka emotsionaalselt luua sobiva ja vajaliku puhta laua, millele neid erinevaid maailmu üles ehitama hakata. See protsess meenutas mulle Soomes õpingute ajal mängitud oreliimprovisatsioone, mida õhtutundidel oreliklassis või kirikus vaikusest välja meelitasin – siinushelid on kõlaliselt üsna sarnased oreli puhastele flöödi registritele. Teisalt meenus mulle jumal Šiva, kes ühe käega loob ja teisega hävitab, selleks et uuele loodavale eeldused tekiks. 

Pealkiri on kummardus John Cage’i sarjale “Imaginary Landscape”, mis minu jaoks väga hingelähedasel viisil uurib samuti muusikaliste võimaluste erinevaid maailmu. Lõin samanimelise esimese töö pea kümme aastat tagasi. (Märt-Matis Lill)

“Rhythm Convergence” (‘rütmi koondumine’, 2021, esiettekanne). Käesolev teos on loodud spetsiaalselt Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansamblile, kelle üks eesmärke ja huvisid on arendada akadeemilise elektroonilise muusika esitamist elaval kujul, kus kõige huvipakkuvam on mitte niivõrd helilooja poolt detailselt ettekomponeeritud helide täpne taasesitamine, kuivõrd interpreetide vabadus etteantud raamistikus ise otsuseid teha ja improviseerida ning oskus seejuures ansambli ülejäänud liikmete tegevust jälgida ja teiste poolt käigupealt tehtavaid valikuid niimoodi arvesse võtta, et lugu oleks sellegipoolest terviklik ja huvitav.

Sedalaadi mõtteviis sobib suurepäraselt kokku minu teadusliku taustaga keerukate kohanevate süsteemide ja iseorganiseerumise modelleerimise alal, seega oli minu jaoks üsna lihtne kokku panna üks selline komplekt reegleid, mis ühest küljest annavad palju vabadust improviseerimiseks, teisest küljest aga loodetavasti pakuvad piisavalt toeka raamistiku selleks, et igal esituskorral tekiks iseorganiseerumise käigus terviklik ja huvitava dünaamikaga lugu. (Taivo Lints)

“Safety Borders” (‘turvapiirded’, 2021, esiettekanne). Inimkond on kogu aeg püüdnud oma teadmisi laiendada, et parandada oma elu ja suurendada rahvaarvu, edendada heaolu, tarbekaupu. Paljud avastused ja leiutised on tehtud täiesti ehedalt – ma pean silmas seda, et need polnud tehtud mitte merkantiilsetel põhjustel, vaid reeglina loominguliste otsingute ja uudishimu tõttu. Kuid inimkonna püüdlemine “teisele poole piire” põhjustas palju hädasid. Nüüd on minu arvates üks uusi piire, mis tuleb ületada, turvalisuse mõistmise piir. Mitte ainult elementaarne turvalisus taktikalisel tasemel või kõrgeimal strateegilisel tasandil, vaid vaja on edendada ka turvalisuse filosoofilist kontseptsiooni, sest Inimene ei armasta lugeda eeskirju; Inimene püüdleb edasi, toetudes oma veendumustele ja oma olemasolu filosoofiale. (Platon Buravicky)

“Netrunner’id” (2021, esiettekanne) 6 live-elektronmuusikule. Küberneetiliselt täiustatud inimaju on võrreldamatult võimsam vanaaegsetest, staatilistest räni baasil arvutussüsteemidest. Selliste, bioloogiliselt täiustatud süsteemide abil on võimalik siseneda infovõrgustiku salajastesse kindlustesse ja ohjata Suurt Infot, manipuleerida tõega ning isegi mängida teiste liidestatud inimeste mõtetega. Netrunner’id on häkkerid või kräkkerid, valvurid või vargad, mässajad või revolutsionäärid, kes on investeerinud kõrgemal tasemel enda küberneetilisse arengusse. Netrunner’id saavad rännata tohutus info küberruumis elektroonilise kummitusena. Paraku ei pruugi kõik rännakud õnnestuda, sest kübervõrgus jooksmine võib ebaõnne korral lõppeda letaalse füüsilise läbipõlemisega ohtliku ründava koodi või näiteks viiruse tõttu. (Liina Sumera)

Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel (EMA) on loodud 2017. aastal ja on pühendunud elektroonilise kammermuusika mängimisele. Ansambli eesmärk on ületada tehnoloogilised kammitsad ning arendada tundlikku musitseerimist, üksteisele reageerimist ning teravat kuulamist, kasutades ära erinevate elektrooniliste instrumentide uskumatult rikkalikke kõlavõimalusi. EMA puhul on hinnatud paindlikkust ja musikaalsust, mida elektroonilise muusika puhul on muidu kerge nuppude ja liugurite vahele ära kaotada.

Siinse kontserdi kavas on uudisteosed, mis on sündinud ansambli ja Eesti Heliloojate Liidu koostöös toimunud residentuuri tulemusena, mil heliloojatele tutvustati ansambli rikkalikke tehnoloogilisi võimalusi ja arutleti live-elektroonika kasutuse üle nüüdismuusikas. Baltimaade nüüdismuusika-alase koostöö edendamiseks on kavas ka Läti ja Leedu komponistide elektroonilisi teoseid.