Põimumised

Lepo Sumera (1950–2000) – “In Es” kahele klaverile (1978) 

Lauri Jõeleht (s 1974) – “Stella matutina” (2021, esiettekanne) 

Krists Auznieks (s 1992, Läti) – “The Ebb Tide” (2012) 

Rasmus Puur – “Öötaevas” (2021, esiettekanne)

Gintaras Sodeika (s 1961, Leedu) – “Sutapo” (2010) 

Lauri Jõeleht – “Sequenza” (2021, esiettekanne)

Ardo Ran Varres (s 1974) – “13 pala Eesti runoviisidel”: I–VI (2021, esiettekanne) 

Rasmus Puur (s 1991) – “Écoutez vous” (2021, esiettekanne) 

“In Es” (1978) on Sumera varasemast loomest pärit oopus ja üks tema neljast klaveriansambli loost. Tokaatalikult rütmierk teos kulgeb mänguliselt ja, nagu pealkirigi ütleb, ümber es-noodi.

1978. aastaks oli juba kümme aastat tegutsenud eriti Baltimaades armastatud, aga kaugemalgi üle Nõukogude Liidu end tuntuks mänginud klaveriduo Nora Novik – Raffi Haradžanjan, Eestis oli kolm aastat koos mänginud meie selle ansambliliigi nüüdseks staažikaim kooslus Nataly Sakkos – Toivo Peäske. Ilmselt ei juhtu kuigi sageli, et teose esiettekanne toimub korraga kahes kohas, aga just nii 25. aprillil (NB! pandagu tähele kuupäeva!) 1978. aastal juhtus – Eesti ansambel mängis seda pala Tallinnas, sõsar-kollektiiv Aserbaidžaani pealinnas Bakuus.

“Stella Matutina” (“Koidutäht”, 2021, esiettekanne).
A thousand times the flowers in all the fields
will bow to thee; and with their little shields
the daisy-folk will muster on the plain.
A thousand songs the birds will sing again,
as sweet to hear as quiverings of a lute;
and she I love will sing, for thy repute,
full many a song. She sings when she but speaks;
and when she’s near the birds should all be mute.
(Eric Mackay, “A Lover’s Litanies” – “Seventh Litany. Stella Matutina” Lauri Jõeleht)

“The Ebb Tide” (‘mõõn’ 2012). Kui sama fraasi mängida samaaegselt erinevates oktavites, tajutakse seda pigem ühe eriomase tämbriga joonena kui kahe erineva korraga mängitud meloodiana. “The Ebb Tide” on teos, kus proovin uurida kõiki võimalikke tämbreid, mis on võimalik saavutada kahte rida erinevates (või samades) oktavites kombineerides, jaotatuna kahe klaveri vahel. Et uurida lisaks erinevatele tämbritele ka kaja, astub üks klaver alati veidi hiljem sisse, nii et tekib kaanon. Vorm on koostatud kataloogina, esitledes järjest erinevaid värve, kuid tänu kõrgenevale helikorraldusele (teose arenguskaalal, mitte üksikfraasi puhul) ja muutes pauside pikkusi fraaside vahel, tekib mulje arengust.

“The Ebb Tide” on 25 mikrokaanoni kataloog. “The Ebb Tide” on ookean 25 mereloomaga. See on 25 mikroobi mikrokosmos ja 25 tähe makrokosmos. See on väga väheste muutujate ja 25 iteratsiooniga algoritm. “The Ebb Tide” on arvutimuusika 25-aastane ajalugu. See on loetelu 25 afektist, mis olid Monteverdil käepärast “Orpheo’d” kirjutades. See on rida 25 kadunud liigist, kellede elud on esitletud mikroajas. “The Ebb Tide” on jumala 25 mõtteavaldust, 25 lauset “Eluraamatus”. See on mälestus veel sündimata 25-aastasest. “The Ebb Tide” on kogum 25 aatomist, mis liiguvad entroopia poole. See on 25-dollariline arve, mis ei maksa rohkem kui kõik. See on 25-päevane paast, kus mitte millestki pole loobutud. See revolvri 25 lasku vene ruletina (mitu neist olid laetud?). See on mikroskoop ja 25 Messiaeni pilku selle all. See on 25 malbec’i maitset, kuid ainult need, mis järgnevad tavalisele mustale kirsile, kakaole ja vanillile. See on 25 olukorda, kus teil oli palutud valida kahest halvast vähem halb. See on 25 keelt, mis räägivad oma lugu. See on 25 lahendamata saladust, mida kilpkonn nägi oma unenäos. See on 25 palvet võrdõiguslikkuse ja heade asjade eest (uurimistoetuste, inspiratsiooni, hea sünnituse, laadimata püssi, hea saagi ja puhta südametunnistuse eest). See on 25 nagu viies ruudus, viis korda viis, viis pluss viis pluss viis pluss viis, ja erinevused, mis peituvad nendes numbrisüsteemides. “The Ebb Tide” on 25 sammu lumel. See on 25 grammi oopiumit, kuid mitte massidele. See on 25 rada, mida pole läbitud, aga milleks siis? See on 25 reaalsust, igaüks oma mitmemõõtmelises ajalis-ruumilises pidevuses, oodates, kuni te sellest teadlikuks saate, oodates, kuni see saab teadlikuks iseendast. (Krists Auznieks)

“Öötaevas” (2021, esiettekanne). “Sain ühelt klaveriõpetajalt tagasisidet, et see pala peaks olema täiesti mängitav 5.–7. klassi õpilastega.” (Rasmus Puur)

“Sutapo” (2010):
Sound
Universe
Technology
Avatar
Partnership
Organiszation
(Gintaras Sodeika)

“Sequenza” (“Sekvents, 2021, esiettekanne). “Juuretis” selle teose kirjutamiseks on võetud kahe klaveri teosest “Stella Matutina.” (Lauri Jõeleht)

“13 pala kahele klaverile Eesti runoviisidel”: I–VI (2021, esiettekanne). Kui rääkida Eesti muusika DNA-st, siis kindlasti on üheks alginformatsiooni kandjaks runoviisid. Kunstmuusika genees algas meil 19. sajandil ja 20. sajandi esimese poole helimaailma võtmegeneetikuks võib pidada Heino Ellerit, kelle muusika ja õpetajategevus mõjutab meid siiani.

Soovisin seekord suhestuda selle geneetilise ainesega ja otsustasin kirjutada “13 pala kahele klaverile Eesti runoviisidel”, võttes aluseks samad viisid, mida H. Eller kasutas oma tsüklis “13 klaveripala Eesti motiividel”. Muide, kui V. Tormis Moskvasse õppima läks, olevat see noot tal portfellis olnud, kui hiilgav näide rahvamuusika kasutamisest kunstmuusikas. Praegu valmivad ajapiirangu tõttu viis pluss üks pala (kuues pala on mõeldud muusikakooli õpilastele). Seitse pala jäävad ootele… (Ardo Ran Varres)

“13 klaveripala kahele klaverile Eesti runoviisidel”: VI (2021, esiettekanne): seda pala on võimalik mängida ka ühel klaveril nelja käega. (Ardo Ran Varres)

“Ecoutez-vous” (“Kuulake”, 2021, esiettekanne). Kuulata ei ole lihtne. Ei iseend ega teisi. Arvame juba enne, et teame, mida teine ütleb, või saame enese öeldust alles hiljem täpselt aru. Ikka oleme kuidagi nihkes. Ütleme justkui sama, kuid siiski teistmoodi. Kuidas saada kokku? Kuidas leida harmoonia? (Rasmus Puur)

Talvi Hundi ja Kadri-Ann Sumera koostöö on olnud lühike, ent viljakas. Nende debüüt Maailma Muusika Päevadel (ISCM World Music Days) 2019. a Tallinnas sai otsemaid publiku lemmikuks ja pälvis ohtralt kiidusõnu. Talvi ja Kadri-Anni ansamblit rikastab muusikute avar silmaring – kui Talvi ongi pühendunud just kaasaegsele muusikale ning on seda ka Luzernis süvendatult õppinud, on Kadri-Anni repertuaar seevastu väga lai, ulatudes barokist tänapäeva uusima muusikani. Nõnda täiendavad mõlemad ansamblit just enda tugevate külgedega. Lisaks muusikale ühendab pianiste ka kirg majade lammutamise ja jalgrattaga metsas ekslemise vastu.

Esiettekandele tuleb kolm spetsiaalselt nende duole kirjutatud uudisteost kõrvuti Läti ja Leedu muusikaga. Festivali üldpealkiri “DNA” annab lisatähenduse nii ürgsete runoviiside taasmõtestamisele Ardo Ran Varrese teoses, arhailistele kandlekõladele Lauri Jõelehe palas kui Krists Auznieksi teineteise ümber väändunud noodiahelatele. Et vihjed DNA-le liiga üldsõnaliseks ei jääks, tuleb esitusele ka Kadri-Anne isikliku geeniandja, tema isa Lepo Sumera “In Es”.