K, 28. aprill 2021,
19:00
Veebikontsert (Laulasmaa, Arvo Pärdi Keskus)
YXUS Ensemble:
Mihkel Peäske – flööt
Meelis Vind – klarnet
Talvi Hunt – klaver
Regina Udod – kontrabass
Leho Karin – tšello
Iris Oja – metsosopran
Ava vestlusakenKeerdhüpe
I
Mirjam Tally (s 1976) – “Keerdhüpe” altflöödile, bassklarnetile, tšellole, klaverile, kontrabassile (2021, esiettekanne)
Maria Kõrvits (s 1987) – “Keskmete kese, tuumade tuum” flöödile, bassklarnetile, tšellole, kontrabassile, klaverile ja häälele (2021, esiettekanne)
II
Eugene Birman (s 1987, Läti) – “Pensées” häälele ja ansamblile (2017)
“Spiral Leap” (‘keerdhüpe’, 2021, esiettekanne) on kirjutatud ansamblile YXUS, inspiratsiooniallikas:
Spiral Leap
A NASA simulation
in fuchsia: the orbit
without the orbiter. Or
the spiral you draw on the air
as you whirl
(Tekst: Jennifer Atkinson) (Mirjam Tally)
“Center of All Centers, Core of Core” (“Keskmete kese, tuumade tuum”, 2021, esiettekanne). Teksti Rainer Maria Rilke inglise keelde tõlgitud luuletuste põhjal koostanud Maria Kõrvits. Ingliskeelne tõlge Stephen Mitchell, Erik Bendix, eesti keelde tõlkinud Pirjo Jonas.
Et tähtedest iial
lahku ei viiks tee
Irduda neist kübetki ei saa
Me sees – mis on see?
Keskmete kese, tuumade tuum, kõigi seemnete seeme
Kogu ilma, kaugeimate tähtedeni välja
Kõiki tähti sellega toidad
ja enamat neistki…
Nüüd ei tunne ei taju sa midagi
Su päratu kest laiub määratusse ilmaruumi lõpmatuses on paik
kus väljast sisse kiirgab sära
Kõrgel su kohal
Küütlemas su ääretus rahus
Läbi öö keerleb miljardeid tähti
täidlaselt hõõgudes tiirlevad ringi
Kuid sinus on juba tärganud miski,
mis üle elab iga päiksegi
Kuid see, mis sinu sees,
alles jääb, kui kõik tähed on surnud. (Maria Kõrvits)
“Pensées” (2017). Teose aluseks on Anatole France’i mõtted raamatust “Pensées de Riquet”. See teos on olnud mu mõtteis juba väga pikka aega, ehk enamgi kui ükski teine. Umbes kaks-kolm aastat tagasi, võibolla isegi varem, avastasin, et inimhääl pole lihtsalt midagi, millega noote laulda, isegi mitte koolitatud laulja (ega kellegi teise) eraomand. Kuid mina vajasin vaikust. Vajasin rahu. Mul oli vaja ruumi … laia, piiritut ruumi. Siis hääl tuleb sisse, läheb läbi ja kusagile edasi. Tegelikult ei, mitte edasi. See läheb kuidagi sügavamale millessegi uude ja väga riskantsesse. Ja see on tõesti väga riskantne teos.
Olen püüdnud unistuse reaalsuseks muuta, murda nõiduse, luua kolmteist miniatuurset meistriteost, mis on lahutamatud ja mis kõige tähtsam – lõplikud. Minust? Rohkem minu muusikast ja sellest, kuhu see võiks praegu kulgeda. Kuid ka sellest väga erilisest hetkest ruumis ja ajas, kus mõlemad on võluväel vabastatud piirangutest, nagu ka mina. (Eugene Birman)
I Inimesed, loomad ja kivid suurenevad lähenedes ja muutuvad määratuks, kui nad jõuavad minu juurde. Mina mitte. Mina jään alati ühesuuruseks, ükskõik kus ma ka olen.
II Kui isand pistab mulle laua alla toitu, mida ta kavatseb endale suhu panna, siis ta tahab mind kiusata ja karistada, kui ma kiusatusse langen. Sest ma ei suuda uskuda, et ta ennast minu pärast millestki ilma jätaks.
III Koerte lõhn on imemagus.
IV Interluudium nr 1
V Ma räägin, kui ma tahan. Isanda suust tuleb samuti hääli, mis midagi tähendavad, aga nende tähendus on palju segasem sellest, mida mina oma häälega väljendan. Minu suus on igal asjal tähendus. Isanda huultelt kostab palju tühja müra. Raske ning tarvilik on aimata isanda mõtteid.
VI Interluudium nr 2
VII Kõik möödub ja järgneb. Ainult mina jään.
VIII Tegu, mille eest pekstakse, on halb tegu. Tegu, mille eest paitatakse või süüa antakse, on hea tegu.
IX Interluudium nr 3
X Interluudium nr 4
XI Palve. Oo, mu isand Bergeret, peksujumal, ma palvetan sinu poole. Ole kiidetud, kes sa oled hirmus! Ole kiidetud, kes sa oled hea! Ma rooman su jalge ees ja lakun su käsi. Sa oled väga suur ja väga ilus, kui sa õgid kaetud laua taga ohtralt liharoogi. Sa oled väga suur ja väga ilus, kui sa pisikesest puupinnust tuleleegi välja lööd ja öö päevaks muudad. Hoia mind oma majas ilma ühegi teise koerata. Ja ka sina, inglisarnane köögitüdruk, kes sa oled väga hea ja väga suur jumalus, ma kardan ja armastan sind, et sa mulle palju süüa annaksid.
XII Interluudium nr 5
XIII Loits. Oo, Hirm, õiglane ja ürgne Hirm, püha ja lunastav Hirm, tule minu sisse, täida mind hädaohu silmapilgul, et ma pääseksin ära sellest, mis võiks mulle kahju tuua, ja et mul vaenlasele kallale karates ei tuleks mitte oma ettevaatamatust kahetseda.
(Tekst: Anatole France, “Pensées de Riquet”; tõlkija teadmata)
Uuenduslikust lähenemisest ja muusikalistest eksperimentidest inspireeritud YXUS Ensemble seab endale eesmärgiks kuulajat kõnetada ja muusikasse kaasa haarata ootamatul ja erilisel viisil. YXUS on otsekui pööraste ideede labor, kuhu on kaasatud ekperimenteerimisaltid muusikud, videokunstnikud, heliloojad ja lavastajad. YXUS Ensemble on peamiselt orienteeritud kaasaegsele kammermuusikale, tuues selle olulisi teoseid Eesti publiku ette ja tutvustades eesti muusikat välismaa kuulajatele. Ansambli koosseis varieerub vastavalt esitatava kava vajadustele, enamasti esinetakse dirigendita. Vajadusel kaasatakse parimaid ja kogenenumaid nüüdismuusika interpreete Eestist ja mujalt. Seekord lööb kaasa metsosopran Iris Oja, kes kuulub rahvusvaheliselt tuntud dirigendi Hillieri juhitavasse vokaalansamblisse Theatre of Voices ning tegutseb veel mitme tema ansambli või koori juures nii laulja kui koormeistrina.
Kontserdist teeb ülekande EMP TV ja salvestab Klassikaraadio ning see jõuab Euroopa ringhäälingute liidu EBU vahendusel raadiokuulajateni mitmel pool Euroopas.