Jüri Reinvere (s 1971) on õppinud Tallinna muusikakeskkoolis Virve Lippuse juures klaverit ja Lepo Sumera juures kompositsiooni, seejärel õppis ta Poolas Varssavi muusikaakadeemias ning Helsingis Sibeliuse akadeemias, kus sai aastal 2004 magistrikraadi (juhendajad Veli-Matti Puumala ja Tapio Nevanlinna). Alates 2005. aastast elab Jüri Reinvere vabakutselisena Saksamaal. Ta on olnud organist, muusikaajakirjanik, seejärel suundunud ilukirjandusse, on tõlkija, filmirežissöör, esseist jne. Reinvere on tegelenud eri kunstiliikide, stiilide, elektroonika ja akustiliste pillide ühendamisega ning kirjutanud ka puhtalt elektroakustilist muusikat. Tal on tundlik kõlakäsitlus, tema muusikast õhkub kammerlikkust, intiimsust ja õhulisust, aga see võib kõlada ka vastupidi – sihilikult agressiivselt ja kuulajat tema mugavustsoonis tahtlikult häirivalt. Ta on enamiku oma vokaaliga teoste teksti autor (sh “Reekviem”, Soome rahvusooperis esietendunud “Puhastus” (2012), Norra rahvusooperis lavale tulnud “Peer Gynt” (2014) ja Regensburgis esietendunud “Minona” (2020)). Reinveret on huvitanud väga erinevad teemad, sh soomeugri aines, eestlaste juured ja saatuse keerdkäigud, praegune ühiskond oma probleemidega, aga ka sidemed varasemate aegade kunstimeistrite ja nende teostega. Näiteks ooper “Peer Gynt”, mis tugineb norra kultuuri tüvitekstile, sai autorilt juurde palju muidki Euroopa kultuuri niite ning tõstatas muu hulgas mitmeid praegust ühiskonda puudutavaid süvaprobleeme, pälvides ühtlasi elava vastukaja, mis nüüdisheliteose puhul on üsna ebatavaline. Huvitava probleemistikuga oli ka tema viimane ooper “Minona”, puudutades nn Beethoveni surematu armastatu teemat ja käsitledes ühtlasi Beethoveni võimaliku järeltulija elu keerdkäike, sealhulgas Eestis. Viimastel aastatel on Reinverel esiettekandele tulnud rida ulatuslikke sümfoonilisi teoseid, mida on esitanud mainekad orkestrid olulistes saalides: “… ja väsimus õnnest nad tantsima viis” (2018, esiettekanne Eesti Festivaliorkester, Paavo Järvi), “Enne kui Leviaatan ärkab” (2019, ERSO, Mihkel Kütson), “Vom Sterben der Sterne. Symphonische Notizen für Orchester” (2021, Baieri Raadio sümfooniaorkester, Pablo Heras-Casado), “Maria Anna, wach, im Nebenzimmer” (2021, Bambergi sümfoonikud, Andris Nelsons, esiettekanne Bambergis; sama aasta detsembris kõlas teos Nelsonsi dirigeerimisel Berliini filharmoonikute esituses ka selle orkestri kodusaalis), “Das innere Meer” (2021, Saksa Raadio filharmooniaorkester, Pietari Inkinen).
Reinvere on oma viljaka ja kõrgetasemelise loomingu eest pälvinud rohkelt tunnustust: Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2000, 2010, 2012, 2018, 2020), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2015), Enn Soosaare esseistikapreemia (2017), Eesti muusikanõukogu muusikapreemia (2017), Lepo Sumera nim heliloomingupreemia (2019), ERRi aasta muusik (2021).