David Kellner (1670–1748) oli saksa jurist, luuletaja, organist, kariljonimängija, muusikateoreetik ja helilooja. Ta sündis Leipzigi ligidal musikaalses peres ja esimese õpetuse sai tõenäoliselt isalt. 1682. aastal siirdus Davidi vanem vend Tartusse, kus temast sai esiti notar, seejärel rae liige ja 1719. aastast kuni surmani (1728) Bürgermeister ehk linnapea. David Kellner asus 1693 esiti Turusse, aga juba 1694. aastal on ta immatrikuleeritud Tartu ülikooli. 1700 puhkes Põhjasõda, 1701–1702 oli Kellner Tallinnas Niguliste kiriku organist. Edaspidi tegutses ta Rootsis, põhiliselt organistina. Ta kirjutas lautopalu, mida tänapäeval kõrgelt hinnatakse, ja lisaks sellele tegeles muusikateooriaga, uurides nt võrdselt tempereeritud häälestust. Tema kvindiringi-käsitlus on selle süsteemi varaseim säilinud näide. Tema generaalbassi-uurimusest (“Treulicher Unterricht im General-Bass…”, 1. tr 1732) ilmus omal ajal palju trükke. Kellneri “XVI auserlesene Lauten-Stücke” (Hamburg, 1747) oli üks viimaseid tabulatuuris välja antud lautopalade kogumikke.