Tatjana Kozlova-Johannes (s 1977) on eesti helilooja, kes kasvas üles piirilinnades Narvas ja Ivangorodis. 1995. aastal asus ta õppima Georg Otsa nim Tallinna muusikakooli muusikateooriat ja kompositsiooni (juhendaja Toivo Tulev). 1999 jätkas ta kompositsiooniõpinguid Eesti muusikaakadeemias algul Jaan Räätsa, seejärel Helena Tulve juures, kelle juhendamisel lõpetas hiljem ka magistrantuuri. Ta on end täiendanud mitmetel suvekursustel: Bartóki-nimeline festival ja seminar Ungaris Szombathelys (2002), noorte heliloojate rahvusvaheline meistriklass Lätis Dundagas (2002), rahvusvahelised uue muusika kursused Saksamaal Darmstadtis (2006 ja 2008). 2003–2004 täiendas ta end G. Tartini konservatooriumis Triestes (Itaalia, juh Fabio Nieder). Tatjana Kozlova-Johannes on saanud mitmeid auhindu: “Made of Hot Glass” pälvis rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Pariisis noorte kategoorias III koha (2004); rostrumil on põhikategoorias kümne parima teose hulka valitud “Disintegration Chain” (2011, Viin) ning “Tule süütamine” (2018, Budapest). Ta on saanud Darmstadti uue muusika suvekursustel Kranichsteini muusikapreemia (2006), pälvinud Elleri preemia 2008. aastal ning Eesti muusika päevade preemia 2004., 2005., 2009. ja 2011. aastal, 2015. aastal sai ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, 2022. aastal lisandus Lepo Sumera nim loomingupreemia. Tatjana osales RO Estonia ja Kanuti Gildi saali MIM-projektis “Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas” (2018), 2022. aasta EMPile valmis muusikateatrilavastus “söövitab.tuhk”. Tatjana töötas 2008–2022 Otsa koolis, alates 2022. aasta sügisest õpetab ta MUBAs kompositsiooni ja nüüdismuusika ajalugu. Koostöös Helena Tulvega on ta korraldanud nn heliobjektide meistriklasse, mis on suunatud kuulamisvõime taastamisele ja arendamisele.