19:00
Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja
Asukohainfo + kaart
Piletid 18/12€
Garth Knox (vioola)
Ene Nael (klavessiin)
Irina Zahharenkova (klaver)
Kirill Ogorodnikov (kitarr)
Lauri Jõeleht (kitarr)
Anna-Liisa Eller (kannel)
Alonso Mudarra – “Fantasia que contrahaze la harpa en la manera de Ludovico” (“Fantaasia, mis imiteerib harfi Ludovico moodi”, 1546).
Esitab Anna-Liisa Eller
attacca
Lauri Jõeleht – “Sonata à la arpa” (2017)
I Prologue: A Dream
II King David’s Harp
III Toccata
IV Epilogue
Esitab Kirill Ogorodnikov
Diego Pisador – “Pavana muy llana para tañer” (“Pavaan, mida tuleb hellalt käsitleda”, 1552)
Esitab Anna-Liisa Eller
attacca
Lauri Jõeleht – “Chant” (2009)
Esitab Irina Zahharenkova
Alonso Mudarra – “Fantasia del IV tono” (1546)
Esitab Lauri Jõeleht
attacca
Lauri Jõeleht – “Chant Polyphonique” (2015)
Esitab Ene Nael
Luys de Narváez – “Canción del Emperador” (“Keisri laul”, 1538)
Esitab Anna-Liisa Eller
attacca
Lauri Jõeleht – “Chant Harmonique” (“Ülemheli laul”, 2014)
Esitab Garth Knox
Alonso Mudarra üks loomingulisi tippteoseid on “Fantasia que contrahaze la harpa en la manera de Ludovico” (“Fantaasia, mis imiteerib harfi Ludovico moodi”). Teose muudab eriliseks see, et kui enamasti mängitakse vihuelal astmeliselt liikuvaid meloodiaid nii, et mitu heli on samal keelel enne järgmisele keelele liikumist, siis selles teoses tuleb mängida iga järgnev heli erineval keelel. See kõlab nii vihuelal kui ka kitarril väga huvitavalt – “harfilikult”. Kasutasin seda tehnikat peaaegu läbivalt kogu sonaadis, sellest siis ka pealkiri “Sonata à la arpa” (2017). Lisaks peab mängija kasutama siin ka osalisi kapodastreid, millega saab kitarri erinevate keelte häälestust mängu ajal kiiresti muuta, toimides sarnaselt harfi pedaalidega, mis keelt lühendavad või pikendavad.”
Klaverile loodud “Chant” (2009) oli minu esimene teos, mis on seotud kuldajastu heliloojatega. Diego Pisadori vihuelale kirjutatud loost “Pavana muy llana para tañer” (“Pavaan, mida tuleb väga hellalt käsitleda”) on pärit tsitaat, mis kõlab minu teose lõpus. Tsitaati on võrreldes originaaliga küll üksjagu muudetud ja rikkalikult kaunistatud.
Klavessiiniteose “Chant polyphonique” (2015) lähtepunktiks on Alonso Mudarra “Fantasia del IV tono” algusmotiiv – tõusev heksahord, mida on kogu teose vältel arendatud.
Vioola sügav kõla oli paelunud mind juba palju aastaid, kui 2014. aastal avanes võimalus kirjutada soolovioola teos erakordsele vioolamängijale Garth Knoxile. Keskendusin selles teoses naturaalflažolettide kasutamisele vioolal. Esitajal tuleb mängida kõikidel keeltel naturaalflažolettidest koosnevaid meloodiaid. Kasutatud on flažolette kuni 10. osahelini. “Chant harmonique” (2014) algab samade intervallidega nagu L. de Narváezi “Canción del Emperador”. Sellest pooltoon-kõikumisest on tuletatud teose harmoonia. Lisaks on aeg-ajalt kuuldavad väikesed motiivi tsitaadid, mis eristuvad selle poolest, et on mängitud kunstflažolettidena.
Kontserdil kõlavad Lauri Jõelehe teosed, mis on inspireeritud Hispaania renessansiajastu heliloojate muusikast.
Pariisis resideeruv Garth Knox on erakordne muusik, kes on tuntuks saanud Arditti kvarteti ja Pierre Boulezi poolt loodud Ensemble intercontemporaini vioolamängijana. Garth Knox esitab Jõelehe soolovioola teose “Chant Harmonique”, mis nõuab interpreedilt virtuoossust mängida keerulisi meloodiaid naturaalflaźolettidel. Kirill Ogorodnikovi esituses kõlab harfi imiteeriv kitarrisonaat “Sonata à la Arpa”. Ene Naela interpretatsioonis kõlab klavessiinile kirjutatud “Chant Polyphonique” ja veel saab kontserdil kuulata Irina Zahharenkova omanäolist käsitlust klaveriteosest “Chant”.
Igale Jõelehe teosele eelneb renessanss-pala, millest vastav teos on inspiratsiooni ammutanud. Mudarra, Narvaezi ja Pisadori algselt vihuela’le kirjutatud lood kõlavad kandlel Anna-Liisa Elleri suurepärases esituses. Mudarra “Fantaasia del IV tono” esitab Lauri Jõeleht kitarril.