Pianist ja helilooja Artur Lemba (1885–1963) kuulub eesti esimeste kutseliste muusikute põlvkonda, kes said hariduse Peterburi konservatooriumis. Artur Lemba õpingud kulgesid hiilgavalt, 1908. aastal lõpetas ta klaveri erialal kuldmedaliga ja kompositsiooni erialal hõbemedaliga, lisaks pälvis ta parima klaveri eriala lõpetajana Rubinsteini-nimelise preemia – “Schröderi” firma kontsertklaveri. Lõpuaktusel soleeris Lemba suure menuga oma 1. klaverikontserdis (1. red 1905), mis on tänini üks tema enim esitatud helitöid. Samal aastal valmis tal 1. sümfoonia – esimene selle žanri teos eesti muusikaloos. Vastne vilistlane võeti samasse kõrgkooli klaveriõppejõuks (1908–1920, aastast 1915 professor), kus Lembast kujunes kiiresti hinnatud pedagoog. Ka pianistina läks Lembal hästi, tema iga-aastaste kontsertide arvustustes märgitakse täissaale ja vaimustatud vastuvõttu. 1910. aastal osales ta Anton Rubinsteini nimelisel pianistide võistlusel ning jõudis kaheksa finalisti hulka koos niisuguste tuntud pianistidega, nagu Artur Rubinstein ja Edwin Fischer. 1920. aastal naasis Lemba kodumaale. Aastail 1920–1963 töötas ta klaveriõppejõuna Tallinna konservatooriumis, olles esimese Eesti vabariigi aastail siin hinnatuim klaveripedagoog, mõjukaim ja tunnustatuim eesti pianist. Jätkus ka Lemba kontserditegevus, sh käis ta kontserte andmas väljaspool – Peterburis, Riias, Moskvas, Odessas, Budapestis, Helsingis, Stockholmis. Lemba säilitas hea pianistliku vormi kõrge eani, soleerides oma 75 aasta juubelikontserdil oma 5. klaverikontserdis.