Galina Grigorjeva on sündinud Krimmis, õppinud Simferoopoli muusikakoolis ja Odessa konservatooriumis. 1991. aastal lõpetas ta professor Juri Faliku loominguõpilasena Peterburi konservatooriumi ning täiendas end 1994–1998 Eesti muusikaakadeemia magistriõppes Lepo Sumera juhendamisel. Galina Grigorjeva on praeguses Eestis väga omanäoline helilooja, tema loomingu lähtepunktiks on meloodiline mõtlemine. Tema muusika keskendunud olekus on midagi sarnast Arvo Pärdi tintinnabuli-teostele, kõlapildile annab aga värvi slaavi kultuuripärand, kuhu Grigorjeva tunneb end kuuluvat. Oma teoste tekstid on ta enamasti valinud vene allikaist: vene rahvaluulest, vene poeetidelt, järjest enam on ta pöördunud vene õigeusu kiriku tekstide poole, õppinud tundma varasemat vene õigeusu kirikumuusikat, vaimulike värsside vorme jne. Need uuringud on teda tuntavalt mõjutanud – instrumentaalteoses on tajutav inimhäälsus, laulvus, midagi ka vanamuusikast.
Eesti Raadio valis 2000. aastal Galina Grigorjeva “Lahkumisele” osalema rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Amsterdamis ning teose “Lament” rostrumil Pariisis 2002. aastal. Galina Grigorjeva on Heino Elleri muusikapreemia laureaat (2003) ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat (2004 ja 2013). 2014. aastal pälvis ta Valgetähe IV klassi ordeni. Tema autoriplaat “In paradisum” pälvis Eesti Muusikaauhinna klassikaalbumi kategoorias 2015. aastal. 2020. aastal pälvis Grigorjeva Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia.
