Juhani Nuorvala (s 1961) õppis kompositsiooni erialal Sibeliuse akadeemias Eero Hämeenniemi käe all ja seejärel Pariisis Tristan Murail’ ja New Yorgis David Del Tredici juhendamisel. Nuorvala helikeele eripära tuleneb mõjutuste – mikrotonaalsus, minimalism, uusromantism, levimuusikat, techno – mitmekesisusest. Veel on teda pikka aega paelunud mikrotonaalsus. Nuorvala teoseid iseloomustab sageli meeletu rütmiline hoog, tema muusika kasutab elemente, millele reageerivad nii vaim kui keha ning need elemendid ei pruugi pärineda mitte üksnes uus-klassikalisest muusikast, vaid erinevatest levimuusika vormidest, nagu nt tantsuklubide elektroonilisest muusikast.
Nuorvala on kirjutanud kammer-, orkestri- ja elektroonilisi teoseid. Orkestriteos “Pinta ja säe” pälvis 1991. aastal Vienna Modern Masters konkursil erilise tunnustuse, kammerorkestrile kirjutatud “Notturno urbano” (1996) on üks tema populaarsemaid teoseid, klarnetikontsert (1998) sisaldab viiteid jazzile, filmimuusikale, minimalismile ja techno’le, “Septimalia” (2014) tellis ja tõi esiettekandele Soome Raadio Sümfooniaorkester, keelpilliorkestripala “Variationes ex Bene Quondam” (2017) pälvis esiettekande järel entusiastliku arvustuse. Nuorvala on loonud muusika ja heli ka mitmele Soome Rahvusteatri näidendile ja kirjutanud Andy Warholi elul põhineva ooperi “Flash Flash” (2005).
Foto: Saara Vuorjoki / Music Finland
