Mart Saar (1882–1962) on üks esimesi professionaalseid eesti heliloojaid. Muusikalise hariduse sai ta Peterburi konservatooriumis, kus õppis 1901–1908 Louis Homiliuse oreliklassis, mille lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas ka kompositsiooni alal. Mart Saar oli oma loomingus piiramatu fantaasiaga väikevormide meister. Tema varane looming oli väga novaatorlik, seotud kaasaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uusi tuuli kuuleb eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Üks kõige ilmekamaid moodsa stiili näiteid tema loomingus on klaveripala “Skizze” (1910), mis oma atonaalsuse taotluses resoneerib samal ajal Saksamaal novaatorina tegutsenud Arnold Schönbergi otsingutega, kelle tegevusest ta aga midagi ei teadnud. Metsade ja rabade rüpes sündinud helilooja peatselt siiski sellisest helikeelest loobus ja pöördus otsustavalt rahvalaulu poole, mis sai tema heliloomingu põhiliseks allikaks. Ehkki Mart Saar on kirjutanud ka palju klaveripalu ja soololaule, kujunes tema peamiseks loomevaldkonnaks koorilaul.