Soomes Turus sündinud helilooja Matti Heininen (s 1984) otsustas varakult rahvusvahelise karjääri kasuks. Lapsena Šveitsis elades tekkis tal eriline suhe saksakeelse kultuuriruumiga, mis viis ta hiljem välismaale õppima. Heininen õppis esmalt kompositsiooni Turu konservatooriumis (Tuomo Teirilä – kompositsioon, Eric Marquis – muusikatehnoloogia) ja Turu ülikoolis (Jyrki Linjama – kompositsioon ja kontrapunkt). 2016. aastal lõpetas ta magistriõppe Sibeliuse akadeemias (prof Tapio Nevanlinna ja Veli-Matti Puumala). 2011. aastal õppis ta Baseli muusikaakadeemias Georg Friedrich Haasi käe all, 2019. aastal Hannoveris (Konzertexamen, prof Ming Tsao). 2017. aastal kiitis ajakirjandus tema esimest ooperit “Rakkauden ateria”, mis oli kui “katsumus nii publikule kui ka esinejatele…”. Samal aastal tõi Trio SurPlus tema teose “Spettrale” (oboe, klaver, löökpillid) esiettekandele mainekas Akademie Schloss Solitude’is, mille kohta Der Neue Merker kirjutas, et see on “erakordne talendi näitaja”. Sellest ajast peale on “Spettralet” esitatud Saksamaal palju kordi. Heinineni muusika on kõlanud Soomes ja mujal Euroopas, näiteks Korsholmi muusikafestivalil (2017), ECSA (Euroopa heliloojate ja laulukirjutajate liit) kontsertidel (Brüssel 2020, Lissabon 2023), samuti festivalidel üle Saksamaa. 2017. aastal tõi Lüneburgi sümfooniaorkester (dir Thomas Dorsch) esiettekandele Heinineni orkestriteose “The River” ja 2019. aastal Hannoveri muusika-, teatri- ja meediakõrgkooli sümfoniett (dir Martin Brauβ) teose “uoma”. 2021. aastal kõlas esiettekandes Ensemble Etendise esituses “Spectral Night Music I” akordionile ja löökpillidele. 2021. aastal toimus Turus Sibeliuse muuseumis Heinineni autorikontsert. Tema pidevat püüdlust tipptaseme poole ilmestab Soome Raadio sümfooniaorkestrile ja Gustavo Gimenole kirjutatud orkestriteos “towards the extraordinary adventures of Baron Munchausen” (2019), mis on nii detailne ja rikkalik partituur, et selle trükkimine nõudis eritööd. Nagu Münchausen oma lugudes, nii ka Heininen oma muusikas nihutab piire absurdi poole. Heinineni muusikat on esitanud nt Ensemble Mimitabu, Looptail, Fractales, Zagros, Odysseus-kvartett ja Uusinta Ensemble. Tema sooloteoseid on mänginud Christine Chapman (metsasarv), Ragna Schirmer (klaver), Antti Salovaara ja Etienne Boudreault (fagott), Kirstin Maria Pientka ja Max Savikangas (vioola), Mikko Luoma (akordion), Jan Lehtola ja Peter Peitsalo (orel). 2022. aastal pälvis Heininen Freja auhinna, kui oli jaganud heliloomingukonkursil “Vox Quercus” esikohta. 2016 oli ta Mauricio Kageli konkursi finalist Viinis, 2013 pälvis ta auhinna Organum Society orelimuusika konkursil.
Lisaks komponeerimisele on Heininen esinenud pianisti ja löökpillimängijana ning töötanud kompositsiooniõpetaja ja muusikaprodutsendina. Noore silmapaistva tegelasena Turu underground elektroonilise muusika skeenel tegi ta koostööd produtsent Jaakko Salovaara (JS16) ja X-Rust Organisationiga, õppides samal ajal tunnustatud džässvibrafonisti Severi Pyysalo juures. Ta on produtseerinud sadu lugusid ja remix’e ning tegutsenud DJ-na sellistes legendaarsetes Londoni klubides nagu Ministry of Sound ja Turnmills. Viimastel aastatel on Heininen hakanud koguma tunnustust õpetajana, tema õpilased on saavutanud edu heliloominguvõistlustel (nt esikoha Uuno Klami nim konkursil 2022). Alates 2020. aastast töötab Heininen Savonia rakenduskõrgkoolis ning Sibeliuse akadeemias.