Tõnu Kõrvits (1969) on lõpetanud 1994. aastal Eesti muusikaakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi, 1999. aastal samas magistrantuuri Jaan Räätsa juhendamisel. Ta on töötanud Klassikaraadios, 2001. aastast on ta EMTA õppejõud. 1990. aastate keskel muusikasse tulles köitis ta kuulajaid lihtsas heakõlalises helikeeles teostega. Tuntum teos sellest ajast on “Concerto semplice” kitarrile ja kammerorkestrile (1992), algusest lõpuni helges meeleolus lugu. Nüüdseks on Kõrvitsa helikeel muutunud keerukamaks, kui endiselt on alles romantiline tundetoon, südamlikkus, emotsionaalsus ja harmoonia keerukusest hoolimata hea kõla. Tema iluotsinguid peegeldavad kaunid poeetilised pealkirjad, mis on sageli seotud loodusaistingutega. Tõnu Kõrvitsa muusikas on palju impressionistlikku õhulisust, kuid meloodikasse viskab sageli sisse justkui idamaist päritolu intonatsioone. Tasapisi on Kõrvits järjest enam pööranud oma pilgu folkloorse pärandi poole, teda on inspireerinud peale rahvaviiside ja -luule ka varasem looduslähedane eluviis laiemalt. Tema erilise tähelepanu on pälvinud väga võluv valdkond eesti rahvapärandist – vaimulikud rahvaviisid ehk kirikukoraalide rahvalikud variandid; palju esitatud tsükkel on nii nendest kui Cyrillus Kreegi loomingust põrkuv “Kreegi vihik”. Nargen Opera on esitanud tema ooperid “Mu luiged, mu mõtted” (2005) ja “Tuleaed” (2006), RO Estonia ooperi “Liblikas” (2013), Vanemuises toodi lavale tema teose “Lageda laulud” alusel lavastatud ballett (2019). Rida teoseid on Thulest, müstilisest ja saladuslikust Põhjamaast.
Tõnu Kõrvitsa teoseid on esitanud kõik eesti tuntumad interpreedid ja kollektiivid ning paljud välismaa muusikud. Ta on ka kõrgelt hinnatud arranžeerija ja kujundusmuusika autor ning on pälvinud oma loomingu eest arvukalt auhindu: Heino Elleri muusikapreemia (2001), Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia (2002), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2004 ja 2014), Kultuurkapitali aastapreemia (2020), Kultuurkapitali stipendiumi “Ela ja sära” (2006), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia panuse eest Eesti orkestrimuusikasse (2007), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2011 ja 2016), Eesti Muusika Päevade heliloojapreemia (2014), Eesti Kooriühingu aasta koorihelilooja (2014 ja 2021) ning Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku tiitli (2015), Valgetähe III klassi ordeni (2016), Lepo Sumera nimelise heliloomingupreemia (2018); tema autoriplaat “Moorland Elegies” pälvis Eesti Muusikaauhindade galal aasta klassikaalbumi tiitli (2017).
