“Fleece Beats” (‘villased löögid/matsud’, 2022). Jug Marković: ““Fleece Beats” on teos, milles keskendun akordioni kahele omadusele, mis mind väga intrigeerivad. Esmalt justkui elektrooniline, oreli taoline tämber, mida saame täielikult nautida ja millesse sukelduda ainult siis, kui kuulame pikalt väljapeetud noote/akordi. Paljudel juhtudel peab mängija hoidma akordi 30-45 sekundit. On vaja kannatlikkust, et sukelduda selle instrumendiga loodud kaunisse helimaastikku.

Teiseks – vibraato. Selle pilliga saab teha mitmel moel väga nüansirikkaid vibraatosid, hästi aeglasest ülikiireni. Tihti kuuleb vibraatot impulsside või löökidena. Kuid need ei ole teravad nuialöögid, vastupidi, nad on pehmed ja kohevad. Sellest ka pealkiri.

Lõpuks leidsid teosesse tee ka viited Balkani meloodiatele. Väga intuitiivselt ja tahtmatult, nagu seda sageli juhtub.

“Fleece Beats” on kirjutatud ja välja töötatud tihedas koostöös Serbia akordionisti Vladimir Blagojevićiga, kes tõi selle pala esiettekande 2022. aastal ja on pärast korduvalt esitanud.”

“Silmapiir, aimamisi” akordionile (2025, esiettekanne). Tatjana Kozlova-Johannes: “Silmapiir on koht, kus tuttav kohtub tundmatuga, nähtav ja liikuv staatilise ja nähtamatuga. Silmapiir ühendab ja eraldab samaaegselt taevast ja maad. Selle nägemine aitab teadvustada maailma mõõtmatust ning omaenda väiksust ja piiratust. Horisont ühendab vastandid ja loob perspektiivitunde. Mõnikord ei suuda me silmaga horisonti selgelt eristada – see ilmub korraks udust ja kaob taas.

Tänapäeval on silmapiir nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil muutunud raskesti eristatavaks, näeme seda vaid vahel ja aimamisi.”

“1984” akordionile (2025, esiettekanne). Aleksandr Žedeljov: “Kammerteos “1984” on inspireeritud George Orwelli samanimelisest romaanist ning tõlgendab selle ideid muusikalises vormis. Teose aluseks on kahe motiivi vastasseis: lihtne, peaaegu rahvamuusikalik motiiv, mis sümboliseerib vabadust, ühiskonna romantiseerimist ja lootust, ning jäik, rütmiliselt organiseeritud motiiv, mis kehastab totalitaarset kontrolli. Teose käigus need motiivid põimuvad ja pinged nende vahel kasvavad, kuni totalitaarne motiiv lõpuks allutab endale vabaduse ja neelab selle helikeele.

Tänapäeva maailmas on võimatu mitte märgata paralleele Orwelli tulevikuvisiooniga. See teema puudutab mind kui kunstnikku sügavalt ning muusika kaudu uurin ma seda nii enda kui ka kuulaja jaoks. Mulle on oluline rääkida muusika keeles sisemisest võitlusest, lootuse haprusest ja sellest, kuidas võim muudab inimest ja ühiskonda.”

“Asteroeides” (1978), Momir Novakivoc: ““Asteroeides” on kirjutatud 1978. aastal ja esiettekanne oli 1981. aastal festivalil “Varssavi sügis”.

Pealkirja ebatavaline kirjapilt viitab kreekakeelsele sõnale asteroeidēs, mis tähendab “tähelaadne”. Selle asemel, et osutada otse asteroididele, avab see muusikalise väljenduse laiema vaatenurga – sellise, mis viitab valgusele, liikumisele, kaugusele ja resonantsile.

Kogu teose vältel astuvad akordionid omamoodi orbitaalsesse dialoogi, vahetades muusikalisi ideid üle ruumi. Helikõrguste mikrotonaalne “painutamine” ja helilöögid loovad pulseerivaid tekstuure, muutes kontserdisaali resoneerivaks, nihkuvaks energia- ja interaktsiooniväljaks.”

“Kronostaas” viiele akordionile (2025, esiettekanne). 

“Kui satute viibima ruumis, kus kella sekundiosuti liigub tiksudes, mitte sujuvalt, siis heitke pilk sihverplaadile ja vaadake, mis juhtub. Kui satute õige hetke peale, näib osuti paigal seisvat palju kauem, kui õige oleks. Te mõtlete, et kell on seisma jäänud, aga siis hakkab osuti hetke pärast taas liikuma. Seda nähtust nimetatakse kronostaasiks: illusiooniks, et aeg seisab paigal. Kui selle tabamine esimesel korral ei õnnestu, vaadake paar korda veel ja lõpuks läheb see ikka korda.” – Claudia Hammond, “Moonutatud aeg” (2013).

Mariliis Valkonen: “Sattusin samal ajal (sic!) lugema kahte raamatut: Eckhart Tolle “Siin ja praegu: kohaloleku jõud” ja Claudia Hammondi “Moonutatud aeg”. Viimases kirjeldatakse hulga katsete ja uurimuste kaudu, kuidas aju manipuleerib meie ajatunnetusega. Ajaanomaaliad on olnud pikka aega minu suur huvi. Neile nähtustele oma lugu kirjutades mõtlesingi.”