EMP TV
25.04.–04.05.2025
Tallinn / Tartu
EMP TV
TKO / Tähe-Lee Liiv / Marcel Johannes Kits

L, 3. mai, 19:00
Eesti Raadio 1. stuudio

Tallinna Kammerorkester
Tähe-Lee Liiv (klaver)
Marcel Johannes Kits (tšello)
dirigent Valle-Rasmus Roots

Marianna Liik“Lahtirullumine” klaverile ja kammerorkestrile (2025, esiettekanne)

Kristjan Kõrver“Sõnatute õhkamistega” (2025, esiettekanne)

Lauri Jõeleht – Tšellokontsert (2024–2025, esiettekanne)
I Preludium  (attacca)
II Andante. Più Mosso
III Interludium (attacca)
IV Adagio. Piu mosso. Hommage à Alfred Schnittke (attacca)
V Postludium

Lepo Sumera – “Symphōnē” (1998)

“Lahtirullumine” (2025, esiettekanne). Marianna Liik: “Paljude muusikaliste kujundite otsimisest ja katsetamisest said siinse teose puhul määravaks kaks peamist ideed. Esimene neist on klaveri improvisatsioonist sündinud korrastatud muster, mis saab alguse ühe noodi kordusest. See käivitab teose hargnemise ning koos keelpillide järkjärgulise lisandumisega kujuneb sellest omamoodi helide võrgustik. Teiseks oluliseks lähtekohaks oli üks harmoonia järgnevus, mis väga erinevatel kujudel lahti rullus. Kuigi see harmooniline alus ei pruugi kuulajale otseselt tajutav olla, on see siiski oluliseks pidepunktiks teose struktuurile ja arengule. Just sellest pidevast transformatsioonist kasvas välja ka teose pealkiri “Lahtirullumine”.”

“Sõnatute õhkamistega” keelpilliorkestrile (2025, esiettekanne). Kristjan Kõrver: “Mulle on aastaid olnud südamelähedane üks lause apostel Pauluse kirjast roomlastele. 1997. aasta eestikeelses piiblitõlkes on see sõnastatud nii: “Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega.” (Rm 8:26)

Uurisin veidi ka teisi sõnastusi, tahtes näha eeskätt tsitaadi viimase sõnapaari erinevaid tõlkevõimalusi. 1968. aasta tõlkevariandis on selle koha peal “sõnades väljendamatute ohkamistega”; 1739. aastal aga “öhkamistega, misükskiei wöi üllesräkida”.

Teosele pealkirja pannes sain ühel või teisel viisil mõjutusi kõigist kolmest variandist.

Pühendan teose oma isa mälestusele.”

Tšellokontsert (2024–2025, esiettekanne). Lauri Jõeleht: “Tšellokontserdi temaatiline materjal on välja arendatud naturaalflažolettidena mängitud kvintidest, millega solist Interludium’is peale väikest orkestri sissejuhatust alustab. Lisasin nendele kvindihelidele kas üles- või siis allapoole kahe oktaavi ja tertsi kaugusele veel ühe heli, saades nii duur- kui moll-kolmkõlasid. Ja kuna ma juba kolmkõlasid kasutama hakkasin, siis tekkis mul IV osas kiusatus pruukida akordijärgnevust, mida leiab paljudest Alfred Schnittke teostest – moll-kolmkõla äärmised noodid (paralleelsed kvindid) laskuvad pool tooni, keskmine tertsiheli jääb aga paigale, mille tulemusena saab moll-kolmkõlast duur-kolmkõla. Seetõttu pühendan IV osa sellele suurele 20. sajandi heliloojale.

Kuigi tšellokontsert on liigendatud viieks osaks, mängitakse peaaegu kõik osad järjest ilma peatusteta ja osades on kasutatud sama muusikalist materjali, mis seob teose ühtseks tervikuks.”

“Symphone” (1998) Esiettekanne oli 1998. aasta EMPil, Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester, dirigent Andres Mustonen.

Tallinna Kammerorkestri (TKO) asutas 1993. aastal dirigent Tõnu Kaljuste. Ligi kolme aastakümne jooksul on orkestrist kujunenud üks Eesti esinduskollektiive, kes on oodatud esineja kontserdilavadel nii Euroopas kui ka ja mujal maailmas. Orkestri mitmekülgses repertuaaris on esindatud nii baroki-, klassitsismi- kui romantismiajastu muusika; oluliseks osaks on 20. ja 21. sajandi heliloojate looming, sealhulgas vähemtuntud teosed ja uudisteoste esiettekanded. TKO kõrgelt hinnatud keelpillimängijad astuvad regulaarselt üles ka solistide ja kammermuusikutena. Tallinna Kammerorkestri kauaaegne koostööpartner on Eesti Filharmoonia Kammerkoor–ühised esinemised ja salvestused on toonud mõlemale kollektiivile rahvusvahelist tuntust ja tunnustust.

TKO on esinenud paljudel mainekatel muusikafestivalidel, arvukad kontserdireisid on orkestri viinud USAsse, Kanadasse, Jaapanisse, Hiinasse, Brasiiliasse, Argentiinasse, Mehhikosse ja enamikesse Euroopa riikidesse. Euroopa nimekamate kontserdisaalide kõrval on esinetud ka New Yorgis Carnegie Hallis ning Pekingi Keelatud Linna kontserdisaalis.

Kontserdist teeb ülekande Klassikaraadio ning salvestis on järelkuulatav raadio kodulehel (klassikaraadio.err.ee).

Liitusid uudiskirjaga

×