Eesti Muusikafondi ja Eesti Heliloojate Liidu korraldatud heliloomingu konkurss “Noor helilooja 2025” on suunatud kuni 22-aastastele noortele. Võistlustöid saab esitada kuni 17. märtsini. Finaalkontsert toimub 1. mail kell 16 Tartus Heino Elleri Muusikakooli (Lossi 15) Tubina saalis festivali Eesti Muusika Päevad 2025 kavas.

Konkurss toimub kahes vanuserühmas ning selle preemiafondi toetab LHV.

Konkursi “LHV noor helilooja 2024” peapreemia: Lola-Mariin Kuus “Uus ruum” flöödile, löökpillidele ja klaverile. Noorema vanusegrupi “LHV tulevikulootus” I preemia Gerli Ong “Tuli tuld ei kustuta” löökpillidele ja klaverile. Vanema vanusegrupi II preemia Georg Jakob Salumäe “Echo” ja III preemia Kadri Klanberg “Tähtede saatmine”. Noorema vanusegrupi “LHV tulevikulootus” II preemia Havryil Sydoryk “Müsteerium” ja III preemia Miia Vanahans “Muutlik ilm”.

Möödunud aasta žürii koosseis: Alisson Kruusmaa, Mariliis Valkonen ja Margo Kõlar.

Konkurss “Noor Helilooja 2025” ootab helitöid

11-ndat korda toimuv heliloomingu konkurss “Noor helilooja” ootab uusi heliteoseid. Osalema on oodatud kuni 22-aastased noored heliloojad ning võistlustöid saab esitada kuni 17. märtsini. Finaalkontsert leiab aset 1. mail kell 16 Tartus Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis. Konkurss toimub kahes vanuserühmas ning selle preemiafondi toetab LHV.

Konkursi esimesse vooru esitatud töödest teeb oma valiku heliloojatest koosnev žürii koosseisus Madli Marje Gildemann, Liisa Hõbepappel ja Mari Amor. Teise vooru pääsenud tööd kantakse ette finaalkontserdil. Teosed esitab ansambel koosseisus: Iris Oja (metsosopran), Rene Laur (saksofonid) ja Jorma Toots (klaver). Ettekannete põhjal valib žürii välja võitjad. Konkursi preemiafondi toetab LHV, auhinnad panevad välja veel ERSO, Klassikaraadio, Rahvusvaheline Nüüdismuusika Festival AFEKT ja festival Eesti Muusika Päevad.

Vanema vanusegrupi peavõit on 1000 eurot. Konkursi võiduga kaasneb võimalus luua uus teos festivalile Eesti Muusika Päevad.

Noorema vanuserühma osalejatelt oodatakse helitöid, mis on kirjutatud vähemalt kahele erinevale instrumendile. Vanema vanuserühma teosesse peavad olema kaasatud kõik kolm instrumentalisti. Üks autor võib esitada kuni kaks heliteost.

Noodimaterjal (partituur/partiid) tuleb esitada hiljemalt 17. märtsiks läbi elektroonilise vormi. Konkursi teoste anonüümse hindamise huvides ei tohi nootidel ega muul üleslaetaval materjalil olla näha autori nimi. Elektrooniline osalemise ankeet on jagatud kaheks sektsiooniks, esimeses kogutakse osaleja andmed koos märksõnaga, teises osas noodimaterjal.

Esimesest voorust finaali valitud teosed tehakse teatavaks hiljemalt 3. aprillil 2025 ja kuulutatakse välja Eesti Heliloojate Liidu kodulehel ning Loomelabori Facebooki lehel.

Konkursi tingimused:

Konkursile laekunud töid hinnatakse kahes vanuserühmas:
kuni 16-aastased (k.a) ja 17–22-aastased (k.a). Osaleda võivad kõik noored muusika loojad Eestist, sh need, kes on varasematel konkursidel osalenud ja auhinna pälvinud.

Teose tingimused:

Konkursile saadetud teos peab olema 3–5 minutit pikk. Valikus on ansambel koosseisus: hääl, saksofon ja klaver.

Selgitused instrumentide kohta:

Hääl:
IRIS OJA, laulja

“Olen õppinud klassikalist ooperilaulu, aga laulnud ka jazzi ja rahvalaule. Klassikalise hääleliikide jaotuse järgi võiks mind liigitada metsosopraniks.
Mul on üsna suur hääleulatus: n-ö tööulatus on väikese oktaavi g-st teise oktaavi a-ni, efektnootidena võib kasutada veel kummastki otsast kuni väikest tertsi lisaks, ehk siis väikese oktaavi e-st teise kolmanda oktaavi c-ni. Efektnootide puhul peab arvestama, et nende kasutamine on piiratud – nad ei saa olla liiga pikad, alumised noodid ei saa olla liiga valjud ega ülemised liiga vaiksed.
Hääle registrite vahetused: rinnaregistrilt keskmisele minnes pole üleminekut tajuda. (See tähendab ka, et ma ei oska joodeldada.) Keskregistrilt pearegistrile üleminekul on keerulisemaks momendiks mu jaoks teise oktaavi C, seda eriti tagavokaaliga (a, o). Muidugi oskan ma seda nooti ikka kasutada, aga nt kulminatsioonis seda eriti säraval hetkel kasutada soovides ei ole see noot piisavalt efektne.
Ilma vibraatota on lihtne laulda mugavas ulatuses, kõrgeid noote on raskem päris sirgena hoida, eriti valjus dünaamikas.
Veerandtoonid on küllalt lihtsasti lauldavad, kuid sellest täpsemaks minna on keeruline.
Mulle meeldivad head laulutekstid, armastan laulda eesti, inglise, portugali, saksa, vene jne keeltes.
Meeldib kasutada erinevaid laiendatud vokaaltehnikaid, nt vocal fry (hääle ühtlane kärin madalal noodil), sissepoole hingates laulmine, mängida ülemhelidega (neid n-ö juurde ja vähemaks keerata), sprechstimme, sosinad, hingamised, glissandod (nii häälikutevaheline kui helikõrguste vahel), vibraato omaette väljendusvahendina (nt sujuvalt sirgelt toonilt ekstreemse vibraato peale minek ja vastupidi) jne.
Mul on suhteliselt absoluutne kuulmine, mis aitab mul mõningaid noodimaterjale kergemini omandada, samas tähendab see, et kui lugu on vaja laulda noodipildist erinevas helistikus, pean ma seda reaalselt ka transponeerima.”

Saksofon:

Kasutada saab sopran-, alt-, tenor-, bariton- ja bass saksofoni. Neid mängib üks interpreet, nii et samaaegselt erinevaid instrumente kasutada ei saa.

1.Veerandtoonid. Pigem kasutada pikkadel nootidel, trilleritel või aeglasemates meloodiates.
2. Multifoonid. Peaks juurde kirjutama võtte. Daniel Kientzy multifoonide raamatus näiteks on olemas võtted. Seal on ka ära märgitud mis dünaamikas mingi multifoon kõige paremini töötab. Siiski võib juhtuda et teatud võtted ei tööta. Teinekord märgitakse ka nooti et võib kasutada vabalt valitud multifooni.
3. Glissando. Toimib paremini kõrgemas registris. Keskmises registris võib toimida glissando tooni ulatuses.
4. Vibraato. Üldiselt kasutatakse vibraatot ka siis kui noodis selle kohta kommentaari pole. Aga kui tahetakse väga kindlalt sirget kõla tuleks märkida non-vibrato. On ka võimalik kasutada erineva kiirusega või siis kiirenevat või aeglustuvat vibraatot.
5. Frullato (fluttertongue)
6. Klapiklõbin
7. Õhuheli (pilli sisse puhumine ilma toonita)

Klaver:

Klaverit Tubina saalis prepareerida ei lubata. Klaveri sees mängimiseks saab kasutada Kawai instrumenti.

Klaverimängijad on reeglina tänulikud kui heliloojad toetuvad juhuslike märkide kasutamisel helistike loogikale, ehk näiteks C- duur kolmkõla helid ongi kirja pandud nootidega c, e ja g, ja mitte h#, fes ja a- duubelbemoll.

Rütmist arusaamise teeb oluliselt hõlpsamaks kui vältuste grupeerimine järgib meetrumist tulenevat struktuuri.

Nooremal vanuserühmal tuleb kirjutada vähemalt kahele erinevale instrumendile. Vanema vanuserühma teosesse peavad olema kaasatud kõik kolm instrumentalisti.

Üks autor võib esitada kuni kaks helitööd.

Noodimaterjal (partituur/partiid) tuleb esitada 17. märtsiks 2025.a. kl 23.59 läbi vastava elektroonilise vormi.

NB! Konkursi teoste anonüümse hindamise huvides ei tohi nootidel ega muul üleslaetaval materjalil olla näha autori nimi.

Elektrooniline osalemise ankeet on jagatud kaheks sektsiooniks, esimeses kogutakse osaleja andmed koos märksõnaga, teises osas noodimaterjal.

I voorust finaali valitud teosed tehakse teatavaks hiljemalt 3. aprillil 2025 ning kuulutatakse välja Eesti Heliloojate Liidu kodulehel (www.helilooja.ee) ning Facebooki Loomelabori lehel.

II voor – konkursi finaal ja lõppkontsert toimub neljapäeval 1. mail kell 16 Tartus, Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis.

MIKS OSALEDA?

• Võimalus oma oskusi näidata, arendada ja proovile panna
• Leida uusi kasulikke kontakte ja oma loominguga silma paista
• LHV preemia
• Klassikaraadio eritunnustus
• Võidu korral võimalus luua tellimusteos festivalile Eesti Muusika Päevad, mis kantakse ette professionaalsete Eestis tegutsevate muusikute poolt

Lisainfo:
Marge Raun (5256252)
noorhelilooja@gmail.com
www.helilooja.ee/loomelabor/lhv-noor-helilooja/